Kokkamine on kunst, mitte oskus, ka burger

Täna võtsin nõuks ametlikke toiminguid edasi viia. Oh, kuidas segas mingi anonüümne number. Kuna on teada need aafrika skeemid, siis keerasin töötelefoni hääletu peale (päeva lõpuks sain teada, et sama petis oli ka isale ilmselt helistanud).Need, mille pärast läksin jäid tegemata ja need, mida tuleb mööda minnes kusta, said tehtud. Tuli jube suur burksi isu. Mõtlesin, et tahaks maci, mida pole ammu saanud (äkki pole vähemalt kaks aastat saasta-burgerit söönud?).

Samal ajal tuli uus idee, kuidas teha burksi iseendale. Jõudnud tagasi, lõikusin sibulad, praadisin pannil. Võtsin ahju plaadi, kuhu asetasin burksi saiakuklid, millele raputasin praetud sibulad ning millele panin juustuviilud. Lasin ahjus  soojaks, kuni juust oli sulanud saia külge. Võtsin koltetid, mõõtsin välja saia suuruse ning tükeldasin vajalikud suurused. Panin pannile kotletid, pöörasin ringi, kui olid minu silmis ilusad pruunid, lasin küpseda natuke teiselt poolt ning kallasin varem vahtu löödud muna peale. Munaga ma osav pole, pidin sättima ümber. Võtsin jahtunud saiakuklid ning  maitsetasin ketšupi jas majoneesiga. Viilutasin marineetitud kurgid peale. Võtsin hiinakapsa ning rebisin sobivad tükid. Kõik valmis, sain kaks burgerit. Kui hakkasin sööma teist burgerit, siis tundsin, et kõht on juba täis. Ühest oleks piisanud. Kohusetundest sõin teise ära. Hambaarst ka ütles, et kasulikum on süüa rohkem korraga ja harvem. Samas, kui ütlesin, et toitumispetsialistid soovitavad 6-7 korda päevas süüa ja vähem korraga, siis ei jäänud tal muud lisada, kui et tee mis omale kasulik tundub. Tema on vaid hambaarst ja tema söömissoovitus on vaid tulenevalt hammastest, mitte tervisest.

Täna tundsin, et minu burksi edasi arendamine võtab veel aega. Mulle maitses, aga ma tunnen, et suudan VEEL parema burksi teha. Ma ei ole uurinud ühtegi retsepti ega pannud ühtegi kirja. Burksi olen tootnud omale umbes pool aastat. MACRolandini on aega veel :)