Koerusest

Kui mõni päev sai koer leitud "elutuna" õue trepilt, sai otsustatud, et tähistamaks tema 12. ja minu 31. sünnipäeva, jääb ta toapitsuks külmade lõpuni. Kui alguses ta oli terve öö rahutu, siis nüüd magame välja juba kella 5ni hommikul. Eile tegin talle papist magamisaseme, mis ei pidavat sobima talle. Talle nii väga meeldib oma magamisasukohta just kraapida. Kui kunagi kraapis tundide viisi õuekoridori, siis nüüd ilusasti laminaati. Kaevad end Austraaliasse? Niisiis, eile õhtul viipasin talle käega, et tema voodi on akna all. Tema, ilma vastu punnimata  läks heitis sinna pikali. Uskumatu, täiesti dresseerimata koer ja mõistab poolelt sõnalt. Muidugi kohendas ta oma voodi vastavalt tema vanade liigeste nõudmistele. Päris suured küünejäljed papil. See talv vähemalt pole ohtu, et ma sisse või välja magan, aga noh veebruar ja puhkus ukse ees.